Paavo - soodsalt müüa vähekasutatud RS Aero!
Olen juba kaks nädalat sportliku svertpaadi RS Aero omanik ja harrastaja. Kuidas see küll juhtus ja mis edasi saab?
Olen sündinud ja kasvanud Tartus, mistõttu varajasem kontakt mere ja meresõiduga toimus põhiliselt mereröövlite raamatuid lugedes. Ligi kümme aastat tagasi ostsime sõpradega 29-jalase kiiljahi, millega paar korda suve jooksul isegi sõitma jõuame. Aastate jooksul olen lisaks proovinud ka purjelauda taltsutada, lohesurfiga tegelen üsna regulaarselt ja talvel õnnestus isegi jääpurjekas ära proovida. Ühesõnaga tuul ja vesi on minu sõbrad.
Kuskil hinges on siiski alati olnud tunne, et õige purjetamine algab väikesest svertpaadist ja õige purjetaja peab ka nendega hakkama saama.
Kui siis vana tuttav Andres RS Aerosid kiitis ja lubas ka sõitma õpetada, siis murdusin üsna kergeti. Ainult abikaasaga uue hobi kooskõlastamiseks pidin nädalakese jagu julgust koguma.
Paadi ostuga komplektis leppisin kohe kokku ka selle, et Andres õpetab mind sõitma. Veetsin neli pikka sportlikku päeva, et elementaarsed nipid kätte saada. Kõvema tuulega päeval sain paadi veest püsti saamist päris kõvasti harjutada (Olgu öeldud, et svertpaadi ümber minek on protsessi loomulik osa, midagi selle juures enamasti katki ei lähe). Muu hulgas avastasin enda seest palju uusi vandesõnu, ja päeva lõpetuseks pakkusin jahtklubis juhuslikele vastutulijatele ka vähekasutatud Aerot müügiks. Õnneks keegi ei ostnud.
Mis on minu silmis Aero võlud?
Mida omast kogemusest alustajatele oskan öelda:
Mis edasi?
Kõigepealt olen endale lubanud, et suve lõpuni üritan 1-2 korda nädalas vee peal käia, et sügiseks saaks sõidu niiplaju käppa, et võistlustel Zoomidele ei kaotaks. Päris sportlaseks ma kindlasti ei hakka, aga selge see, et RS Aero on ikka spordivahend mitte päikeselise ilmaga pikniku pidamise koht (pikniku pidamiseks on olemas cruiser tüüpi kiiljahid) st ma tahaks kindlasti hiljemalt järgmisel suvel olla tehniliste oskuste poolest sellisel tasemel, et julgeks teisipäevakutele välja tulla.
PS!! AERO tegelikult müügis ei ole. Kohtumiseni merel!
Kuskil hinges on siiski alati olnud tunne, et õige purjetamine algab väikesest svertpaadist ja õige purjetaja peab ka nendega hakkama saama.
Kui siis vana tuttav Andres RS Aerosid kiitis ja lubas ka sõitma õpetada, siis murdusin üsna kergeti. Ainult abikaasaga uue hobi kooskõlastamiseks pidin nädalakese jagu julgust koguma.
Paadi ostuga komplektis leppisin kohe kokku ka selle, et Andres õpetab mind sõitma. Veetsin neli pikka sportlikku päeva, et elementaarsed nipid kätte saada. Kõvema tuulega päeval sain paadi veest püsti saamist päris kõvasti harjutada (Olgu öeldud, et svertpaadi ümber minek on protsessi loomulik osa, midagi selle juures enamasti katki ei lähe). Muu hulgas avastasin enda seest palju uusi vandesõnu, ja päeva lõpetuseks pakkusin jahtklubis juhuslikele vastutulijatele ka vähekasutatud Aerot müügiks. Õnneks keegi ei ostnud.
Mis on minu silmis Aero võlud?
- ühe-mehe jaht on alustamiseks hea - viilida ei saa ja ka kõik vead tuleb endal ära taluda, mis tähendab ühtlasi, et ei teki süümekaid meeskonnakaaslast jälle ja jälle vette kastes;
- Aero on moodne ja ülikerge paat - annab hästi tagasisidet nii vigade korral kui ka õnnestunud manöövrite peale, mis on just õppimise faasis ülioluline;
- Keerukust on piisavalt aga mitte liiga palju - Aerol on üks puri ja sellega saab elementaarsel tasemel üksi hakkama, samas pakub ta kindlasti ka edasijõudnule võimalusi purje trimmimiseks ja kiiruse tõstmiseks küll ja küll;
- Kui asju enam-vähem õigesti teha, siis on Aero tõeline rallikas - liigub kiiresti, läheb kergelt glissi ja allatuult saab mõnusalt laines surfata.
Mida omast kogemusest alustajatele oskan öelda:
- asjatundja, kellelt vajadusel nõu küsida, on väga hea lisavarustus uue paadiga. Ma soovitaks esimesteks katsetusteks kindlasti ka sellist spordilaagri sarnast formaati, kus tegevus on intensiivne ja keskandunud.
- alustada on kindlasti hea pigem vaikse tuulega, oskuste kasvades saab siis üha tugevamates tuultes ja suuremates lainetes edasi õppida. Alustuseks on ka tugevas tuules parem võtta pigem liiga väike kui liiga suur puri (Aerole käib peale purjeid suuruses 5-9 m2). Kasvõi juba sellepärast, et väikest purje on kergem veest püsti saada. See on päris oluline.
- kui oskusi on nii palju, et paat püsib püsti ja liigub enam-vähem soovitud suunas, siis saab väikest viisi ka võistlema hakata. Nö võistlusi korraldatakse trenni käigus aga näiteks Tallinnas toimuvad ka regulaarsed teisipäevakud, kus saab omakorda õppida tublimatelt ning kus lisaks purje seadmise oskusele tuleb õppida ka võistlustaktikat, mis on kindlasti suur osa purjespordi fun'ist.
Mis edasi?
Kõigepealt olen endale lubanud, et suve lõpuni üritan 1-2 korda nädalas vee peal käia, et sügiseks saaks sõidu niiplaju käppa, et võistlustel Zoomidele ei kaotaks. Päris sportlaseks ma kindlasti ei hakka, aga selge see, et RS Aero on ikka spordivahend mitte päikeselise ilmaga pikniku pidamise koht (pikniku pidamiseks on olemas cruiser tüüpi kiiljahid) st ma tahaks kindlasti hiljemalt järgmisel suvel olla tehniliste oskuste poolest sellisel tasemel, et julgeks teisipäevakutele välja tulla.
PS!! AERO tegelikult müügis ei ole. Kohtumiseni merel!